Internet Protocol
Allikas: Digitarga Viki - Wiki
Sisukord |
Internetiprotokoll
Internet Protocol (IP) ehk internetiprotokoll on andmeside suunaga protokoll. See on reeglistik mida kasutatakse näiteks andmete edastamiseks ühelt arvutilt teisele üle interneti. IP on enim levinud komponent tänapäeva Internetis. Pakettide vahetamiseks kasutakse väga erinevaid protokolle nagu näiteks TCP ja UDP, aga ka HTTP ja FTP.
IPv4
Võrgukihi protokolle eristatakse versiooni järgi, näitekst enamlevinud neist, IPv4 peidab enda taga versiooni 4. Versiooni väjatöötamist alustati 1973. aastal ja aadresse mahub kokku kokku 2^32 ehk 4,3 miljardit. IP aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Kasutatakse A, B, C, D klassi IP-vahemikke. A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud erinevatele kasutajagruppidele, nt suurfirmad, riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes.
IPv6
1995. aastal hakati välja töötama IPv6 võrku, mille IP aadressi pikkus on oluliselt pikem ja võimalike kombinatsioone on kokku juba 2^128 ( = 340 282 366 920 938 463 463 374 607 431 768 211 456). Ehk siis teoorias on neid niipalju, et võiks igale liikuvale liivaterale ka oma IPv6 aadressi anda.
Localhost
Localhost (otsetõlkes kohalik raal) viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP aadressile, mis IPv4 võrgus on 127.0.0.1, IPv6-s aga ::1. Antud aadressi kasutavad arvutisse installereeritud interneti suunalised rakendused - näiteks veebiserverid, mille esilehte on antud arvutis näha just localhosti aadressil.
